Eestis antakse iga aasta välja uskumatult suur hulk raamatuid. Ühelt poolt on see tore – selliselt jagub piisavalt lugemist igas valdkonnas ning igasuguse huvidega lugejatele! On ju parim ajaviide raamat!
Ainus halb asi on see, et kuidas sedavõrd suurest valikust leida need parimad raamatud? Tuleme siinkohal appi ning anname ülevaate, mis on parimad raamatud 2020, parimad raamatud 2019, parimad raamatud 2018!
Parimad Eesti raamatud läbi aegade
Eesti parimad raamatud läbi aegade on üks teema, mida on tükk aega uuritud. 2017. aasta Apollo raamatukaupluste keti rahvahääletus tõi välja, et Eesti parim raamat on tõeline klassika: Oskar Lutsu kirjutatud „Kevade“.
Lisaks raamatule „Kevade“, leiab klassikute nimekirjast ka „Rehepapp ehk November“ raamatu. Autoriks muidugi armastatud kirjanik Andrus Kivirähk. Uuema aja teostest on klassika staatusesse kerkimas Indrek Hargla „Apteeker Melchio“ ajalooliste kriminaalromaanide sari ning „Süvahavva“ triloogia.
Head raamatud 2019 ning hiljem
Muidugi võib alati küsida, et mis teeb siis raamatu heaks? Kas selleks on auhinnad, kriitikute arvustused või see, kui palju koopiaid on müüdud? Kõik need võivad olla määratluseks ja lõplik arvamus sõltub muidugi sellest, mis kellegi jaoks tähtsam on.
Rahva Raamatu 2019. aasta TOP 5 enimmüüdud raamatut olid näiteks „Väike prints”, „Tont ja Facebook“, „Apteeker Melchior ja Pilaatuse evangeelium“ „Pariis. Kakskümmend viis aastat hiljem“ ja „Sipsik“. Nagu näha, jõudsid esiviisikusse nii klassikalised teosed kui ka uuemad raamatud.
2020. aasta parimad TOP 5 teosed aga „Kus laulavad langustid“, „Kati, Carl ja isevärki farm“, „Astroloogiline prognoos. Pühvli aasta 2021“, „Naine. Otse ja ausalt“ ning taaskord „Sipsik“! Selle aasta nimekirjasid pole muidugi veel väljas, ent võib olla kindel, et sinna jõuavad teosed, mida peab tõesti lugema.
Kirjandusfestival annab head nõu
Nagu muudes valdkondades, võib ka raamatumaailmas näha trende ning populaarsemaid teemasid. 2020. aastal olid selles just vaimse tervise ning psühholoogia teemasid käsitlevad teosed. Osa põhjusest peitub kindlasti pandeemias, mis julgustas inimesi uute teemadega tutvuma. Trendidest saab üksjagu aimu ka kirjandus festivale külastades, mis on alati suurepärane idee.
Soovitage head raamatut!
Margaret Atwoodi „Teenijanna lugu“ on viimasel ajal kerkinud paljude edetabelite tippu. Raamatus käsitletakse olulisi teemasid ning tehakse seda võrdlemisi julgete mõttekäikude ning avaldustega.
Ja kui „Teenijanna lugu“ rabab oma mõttekäikudega, mis on selged kõikidele lugejatele, siis teine hitt-teos, filosoofiline „Klaaspärlimäng“, Hermann Hesse sulest nõuab rohkem keskendumist ja ajavõtmist.
Kui vaadata aegade parimaid teoseid, siis George Orwell on kirjutanud kaks tõelist klassikust. Esiteks irooniliselt kirjutatud „Loomade farm“, mis nõuab ka oskust ridade vahelt lugeda, et lõbusa ja muinasjutulise raamatu tõeline tähendus kohale jõuaks. Teiseks muidugi „1984“
Fjodor Dostojevski „Kuritöö ja karistus“ on endiselt meie koolides kohustusliku ning soovitusliku lugemise nimekirjas. Meistriteosesse on kootud kerivad pinged, rohked emotsioonid ja stseenid, mida lugedes hoiad hinge kinni.
Lasteraamatud ja noorteraamatud
Muidugi ei jää mainimata ei lasteraamat ega noorteraamat. Nende osas on abiks Lastekaitse Liit ning Eesti Lastekirjanduse Keskus, kes toovad igal aastal esile möödunud aasta raamatud. Heade lasteraamatute nimekirja on koostatud juba alates 2009. aastast. Alates 2018. aastast alustati ka eraldi hea noorteraamatu nimekirja koostamist.
2020. aasta heade lasteraamatutena toodi esile näiteks „Anni asjad“, „Võlujärv“, Taks ja Dogi“, „Nebula saladus“ ning „Minu suurejooneline elu“. Usaldada tasub ka noori ennast. 2020. aastal ilmunud raamatute seast valisid oma lemmiku Lastekaitse Liidu noortekogu liikmed, milleks osutus Ene Sepa „Lumelinnu surm“. Teiste heade noorteraamatutena pälvisid tunnustust ka „Südame õige kuju“, Kuutõus“ ning „Morten, Emilie ja kadunud maailmad“.